2025. aasta kujunes Eesti Erahuvikoolide Liidu jaoks märgiliseks perioodiks, mida iseloomustab liidu rolli kinnistumine strateegilise partnerina riigi tasandil ning sisemise kogukonnatunde tugevnemine läbi ühiste õppimiste ja kohtumiste. Aasta jooksul tehtud töö näitas ilmekalt, et erahuviharidus ei ole enam pelgalt täiendav võimalus, vaid Eesti haridussüsteemi lahutamatu ja kvaliteetne osa.
Üks aasta olulisemaid saavutusi oli liidu positsiooni tugevdamine poliitikakujundamises. Koostöö Haridus- ja Teadusministeeriumiga muutus regulaarseks ja sisuliseks. Toimusid kohtumised mh ka minister Kristina Kallase ja asekantsleritega, kus arutati erahuvikoolide rahastamist, maksuregulatsioone ning uue huviharidusseaduse väljatöötamist.
Juunis astuti suur samm edasi, kui kinnitati strateegiline visioonidokument „Huvihariduse valdkonna seisukohad“. See dokument, mis sündis koostöös teiste katusorganisatsioonidega, sõnastab valdkonna ühised eesmärgid järgmiseks kümneks aastaks, andes liidule selge mandaadi esindada erahuvikoole läbirääkimistel nii omavalitsuste kui ka riigiga. Aasta lõpus saavutati ka oluline töövõit organisatoorses plaanis – EEHKL kanti tulumaksusoodustusega ühingute nimekirja, mis avardab liidu võimalusi kaasamaks toetusi ja annetusi.
Liidu liikmete professionaalse arengu toetamine oli läbi aasta kesksel kohal. Tänu strateegilisele partnerlusele saime jätkata koolitusfondi, mille toel said liikmed osaleda erialastel täiendkoolitustel, alates vaimse tervise teemadest kuni tehisintellekti kasutamiseni.
Liidu korraldatud koolitustes pöörati tähelepanu formaal- ja huvihariduse lõimimisele. Koostöös Tallinna Ülikooliga viidi läbi mahukas tellimuskoolitus õppekavade lõimimisest, mis aitas huvikoolidel paremini mõista ja ühildada oma tegevusi üldhariduse eesmärkidega. Lisaks toimusid regulaarsed veebinarid, kus käsitleti praktilisi teemasid nagu õpetajakutse taotlemine, EHIS-e andmete haldamine ja juriidilised küsimused. See süsteemne lähenemine on tõstnud erahuvikoolide juhtide ja õpetajate teadlikkust ning kompetentsi.
Aasta emotsionaalseks kõrghetkeks kujunes augustis toimunud suvekool Ida-Virumaal Mäetaguse mõisas. See sündmus ei olnud pelgalt koos õppimise koht, vaid kokkusaamine, kus vahetati kogemusi, loodi uusi kontakte ja tunti ühtsustunnet. Suvekoolis pandi alus ka uutele traditsioonidele ja arutati tulevikuplaane, sealhulgas 2027. aastaks planeeritavat suursündmust – loomefestivali LOFE.
Lisaks suvekoolile käivitati õppereiside sari „Külla inspireerivatele huvikoolidele“. Oktoobris külastati Pärnut, kus tutvuti Pernova Hariduskeskuse ja Jana Trink Erakooli tööga. Need kohtumised on hindamatu väärtusega, pakkudes võimalust näha kolleegide köögipoolt ja õppida parimatest praktikatest nii munitsipaal- kui erasektoris.
2025. aastal astus liit jõulise sammu ka avaliku kommunikatsiooni vallas. Detsembris toodi avalikkuse ette taskuhääling „HuviHari“, mille eesmärk on tuua huvihariduse teemad laiema avalikkuse ette ja pakkuda võimalust süvitsi minevateks aruteludeks. Esimeses videosaates analüüsiti koos valdkonna tipptegijatega huvihariduspoliitika arenguid, mis näitab liidu ambitsiooni olla arvamusliider. „HuviHari“ jätkub ka aastal 2026 – uute ja veelgi põnevamate teemade ja külalistega. Ikka selleks, et huviharidust väärtustada ja pildis hoida.
Regulaarsed kuukirjad ja aktiivne sotsiaalmeedia on hoidnud liikmeid kursis nii liidu siseelu kui ka riiklike arengutega. Infovahetus on muutunud operatiivsemaks ja läbipaistvamaks, tagades, et iga liige – sõltumata asukohast või suurusest – on infoväljas.
Vaadates tagasi 2025. aastale, võib öelda, et Eesti Erahuvikoolide Liit on kasvanud tugevamaks ja ühtsemaks kui kunagi varem. Koostöö kohalike omavalitsustega on muutunud teadlikumaks ning partnerlus riigiga on liikunud uuele tasemele. See loob tugeva vundamendi 2026. aastaks, et jätkata tööd kvaliteetse, kättesaadava ja mitmekesise huvihariduse nimel Eestis.
11. jaanuaril 2026
Gerda Rohumets, EEHKL-i juhatuse esinaine