Strateegiline partnerlus Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) ning huvihariduse katusorganisatsioonide vahel on koostöövorm, mille eesmärk on tagada noortevaldkonna ja huvihariduse süsteemne areng ning riiklike eesmärkide elluviimine. See tähendab, et riik ja huvihariduse katusorganisatsioonid on sisulised partnerid, kes aitavad hariduspoliitikat kujundada ja ellu viia. Partnerlus põhineb noortevaldkonna arengukaval. Katusorganisatsioonid (nt Eesti Huvikoolide Liit, Eesti Noorteühenduste Liit jne) võtavad endale kohustuse aidata saavutada riiklikke sihte, nagu huvihariduse kättesaadavuse parandamine üle Eesti, õppekvaliteedi tõstmine ja metoodikate arendamine, noorte sotsiaalse kaasatuse suurendamine. Erinevalt tavalistest projektitoetustest on strateegiline partnerlus sageli pikaajalisem ja stabiilsem. HTM eraldab katusorganisatsioonidele tegevustoetust, et nad saaksid hoida ülal oma organisatsiooni võimekust, nõustada oma liikmeid, korraldada koolitusi ja infopäevi jms.
Eesti Erahuvikoolide Liit oli esmakordselt HTM-i strateegiliseks partneriks perioodil 2022-2024 ning hetkel ollakse partneriks perioodil 2025-2027.
2025. aasta kujunes Eesti Erahuvikoolide Liidu jaoks märgiliseks perioodiks, mida iseloomustab liidu rolli kinnistumine strateegilise partnerina riigi tasandil ning sisemise kogukonnatunde tugevnemine läbi ühiste õppimiste ja kohtumiste. Aasta jooksul tehtud töö näitas ilmekalt, et erahuviharidus ei ole enam pelgalt täiendav võimalus, vaid Eesti haridussüsteemi lahutamatu ja kvaliteetne osa.
Üks aasta olulisemaid saavutusi oli liidu positsiooni tugevdamine poliitikakujundamises. Koostöö Haridus- ja Teadusministeeriumiga muutus regulaarseks ja sisuliseks. Toimusid kohtumised mh ka minister Kristina Kallase ja asekantsleritega, kus arutati erahuvikoolide rahastamist, maksuregulatsioone ning uue huviharidusseaduse väljatöötamist.
Juunis astuti suur samm edasi, kui kinnitati strateegiline visioonidokument „Huvihariduse valdkonna seisukohad“. See dokument, mis sündis koostöös teiste katusorganisatsioonidega, sõnastab valdkonna ühised eesmärgid järgmiseks kümneks aastaks, andes liidule selge mandaadi esindada erahuvikoole läbirääkimistel nii omavalitsuste kui ka riigiga. Aasta lõpus saavutati ka oluline töövõit organisatoorses plaanis – EEHKL kanti tulumaksusoodustusega ühingute nimekirja, mis avardab liidu võimalusi kaasamaks toetusi ja annetusi.
Liidu liikmete professionaalse arengu toetamine oli läbi aasta kesksel kohal. Tänu strateegilisele partnerlusele saime jätkata koolitusfondi, mille toel said liikmed osaleda erialastel täiendkoolitustel, alates vaimse tervise teemadest kuni tehisintellekti kasutamiseni.
Liidu korraldatud koolitustes pöörati tähelepanu formaal- ja huvihariduse lõimimisele. Koostöös Tallinna Ülikooliga viidi läbi mahukas tellimuskoolitus õppekavade lõimimisest, mis aitas huvikoolidel paremini mõista ja ühildada oma tegevusi üldhariduse eesmärkidega. Lisaks toimusid regulaarsed veebinarid, kus käsitleti praktilisi teemasid nagu õpetajakutse taotlemine, EHIS-e andmete haldamine ja juriidilised küsimused. See süsteemne lähenemine on tõstnud erahuvikoolide juhtide ja õpetajate teadlikkust ning kompetentsi.
Aasta emotsionaalseks kõrghetkeks kujunes augustis toimunud suvekool Ida-Virumaal Mäetaguse mõisas. See sündmus ei olnud pelgalt koos õppimise koht, vaid kokkusaamine, kus vahetati kogemusi, loodi uusi kontakte ja tunti ühtsustunnet. Suvekoolis pandi alus ka uutele traditsioonidele ja arutati tulevikuplaane, sealhulgas 2027. aastaks planeeritavat suursündmust – loomefestivali LOFE.
Lisaks suvekoolile käivitati õppereiside sari „Külla inspireerivatele huvikoolidele“. Oktoobris külastati Pärnut, kus tutvuti Pernova Hariduskeskuse ja Jana Trink Erakooli tööga. Need kohtumised on hindamatu väärtusega, pakkudes võimalust näha kolleegide köögipoolt ja õppida parimatest praktikatest nii munitsipaal- kui erasektoris.
2025. aastal astus liit jõulise sammu ka avaliku kommunikatsiooni vallas. Detsembris toodi avalikkuse ette taskuhääling „HuviHari“, mille eesmärk on tuua huvihariduse teemad laiema avalikkuse ette ja pakkuda võimalust süvitsi minevateks aruteludeks. Esimeses videosaates analüüsiti koos valdkonna tipptegijatega huvihariduspoliitika arenguid, mis näitab liidu ambitsiooni olla arvamusliider. „HuviHari“ jätkub ka aastal 2026 – uute ja veelgi põnevamate teemade ja külalistega. Ikka selleks, et huviharidust väärtustada ja pildis hoida.
Regulaarsed kuukirjad ja aktiivne sotsiaalmeedia on hoidnud liikmeid kursis nii liidu siseelu kui ka riiklike arengutega. Infovahetus on muutunud operatiivsemaks ja läbipaistvamaks, tagades, et iga liige – sõltumata asukohast või suurusest – on infoväljas.
Vaadates tagasi 2025. aastale, võib öelda, et Eesti Erahuvikoolide Liit on kasvanud tugevamaks ja ühtsemaks kui kunagi varem. Koostöö kohalike omavalitsustega on muutunud teadlikumaks ning partnerlus riigiga on liikunud uuele tasemele. See loob tugeva vundamendi 2026. aastaks, et jätkata tööd kvaliteetse, kättesaadava ja mitmekesise huvihariduse nimel Eestis.
2022. aastal loodud koolitusfond jätkas edukalt tegevust, toetades liikmeskoolide töötajate professionaalset arengut ja õpikeskkondade parandamist. Koolitustoetuste taotlemise tingimusi ja korda täpsustati, et muuta süsteem läbipaistvamaks ja suunata ressursse tõhusamalt. Koolituste teemad valiti liikmeskonna tagasiside ja tulevikuvajaduste alusel, mis kinnitab fondi pühendumust toetada pidevat arengut ja kvaliteeti huvihariduse valdkonnas. 2024. aastal viidi läbi mitmeid olulisi koolitusi liidu korraldusel, näiteks praktiline sotsiaalmeedia spetsialisti kursus, Google Workspace baaskoolitus ja esmaabi koolitused. Lisaks pakkus koolitusfond tuge 12 sihistatud koolitusele, mis vastasid liikmeskoolide konkreetsetele vajadustele ja taotlustele. Neist kümme keskendusid õpetajate erialaste teadmiste tugevdamisele ning kaks pedagoogiliste oskuste arendamisele.
Koostöövõrgustiku laiendamine ja tugevdamine on olnud liidu prioriteet. Kuna suurim arv erahuvikoole tegutseb Eesti suurimas omavalitsuses, siis kõige tihedam suhtlus KOV-ide tasandil on toimunud Tallinna linna võimuesindajatega. Kohtumisi peeti Talinna Haridusameti, abilinnapeade ja linnavolikogu esindajatega. Kuigi Tallinna linn toetab erahuvikoole, on linna eelarvest huviharidusele suunatud vahenditest eraldatud erahuvikoolidele vaid 2 % (olukorras, kus linnas tegutseb 10 munitsipaalkooli ja 206 erahuvikooli), mis viitab vajadusele läbipaistvama ja õiglasema jaotussüsteemi järele. Samas koostöö Tallinna HA-ga Ukraina sõjapõgenikest lastele ja noortele pakutava huvihariduse teemadel ning riigitoetuse jagamisel on toiminud hästi. Riigi tasandil toimus koostöövõrgustiku arendamine peamiselt HTM-i ja HARNO tegevustega seonduvalt. Liidu tegevuste raames toimusid ka kohtumised poliitikutega, et tõstatada valdkonna arenguvajadusi ja tagada erahuvikoolide huvide kaitse.
Huvihariduse kvaliteedi tõstmine ja selle mõõtmise süsteemide loomine on olnud strateegilise partnerluse üks põhisuundi. EEHKL on olnud kaasatud töögruppides, aruteludel, kohtumistel nii riigi kui huvihariduse katuseorganisatsioonide tasandil kvaliteedi hindamise süsteemi loomise eesmärgil, mida kõik huvihariduse pakkujad saavad kasutada. Lisaks jätkati liidu siseste kvaliteeditegevuste arendamist, mille hulka kuuluvad koolitusfondi kaudu pakutavad täiendkoolitused ja liidu tunnustusmärgi „Kvaliteetne huvikool“ loomine. Erahuvikoolide esindajana on EEHKL alati oluliseks pidanud, et huvihariduse kättesaadavuse parandamisel võimaldataks kõikidele võrdseid võimalusi. EEHKL on olnud kaasatud ja saanud anda sisendit ning ettepanekuid erinevatel tasanditel, et kvaliteedi olemuse ja mõõdikute üle saavutataks kokkulepe, mis toimib nii kohaliku omavalitsuse huvikoolides kui ka erahuvikoolides.
Liidu koostöö erinevate katuseorganisatsioonidega oli 2024. a aktiivne ja tihe. Eriti oluline oli partnerlus HUVE-ga, kus viidi läbi arutelusid poliitika kujundamise ja huvihariduse prioriteetide teemal. HTM-i ja HARNO-ga peetud kohtumised sisaldasid erinevaid sisulisi arutelusid haridusteemadel. Koostöö omavalitsuste tasandil on olnud peamiselt Tallinna-keskne. Samuti olid EEHKL-i esindajad kaasatud mitmetesse valdkondlikesse uuringutesse ja projektidesse aidates kaasa valdkonnaülese poliitika ja omavalitsuste rahastussüsteemide analüüsimisele ning seistes erahuvikoolides õppivate laste ning noorte võrdse, õiglase kohtlemise eest.
Liidu sisekommunikatsioon ja liikmeskonna kaasamine paranesid tänu mitmekesistele tegevustele. Igakuiselt ilmus liidu e-kuukiri, mis jagas teavet liidu tegevustest, koolitustest, sündmustest ja muudest olulistest teemadest. 2024. aastal valmis uus koduleht ja Google Workspace’i kasutuselevõtt parandas andmete haldust ning turvalisust. Lisaks keskenduti liikmeskonna ühendamisele läbi traditsioonide loomise ja sündmuste korraldamise. Nt „Kvaliteetne huvikool“ tunnustussündmus ja liidu suvekool aitasid võimestada liikmete omavahelist koostööd. Infotöötaja mängis olulist rolli liidu igapäevases toimimises, koordineerides juhatuse ja liikmete vahelist suhtlust ning hallates sise- ja väliskommunikatsiooni.
2024. aastal olid liidu poliitika kujundamise tegevused suunatud huvihariduse seadusandluse arendamisele. Olulisemad arutelud hõlmasid huvihariduse seaduse väljatöötamist, kutsestandardi arendamist ning seadusandlikke muudatusi, mis tagaksid võrdse kohtlemise kõigile huvikoolidele, sõltumata omandivormist. Liidu esindus osales valdkondliku strateegiadokumendi loomeprotsessis HUVE-s, mis ühtlustab huvihariduse mõisteid ja standardeid. Samuti on liit teinud ettepanekuid kohalike omavalitsuste rahastamissüsteemide parandamiseks ning pidanud arutelusid Eesti Maksumaksjate Liiduga tõstes esile vajaduse selgemate ja õiglasemate maksustamispõhimõtete järele huvihariduse pakkumise ning kättesaadavuse tagamisel.
Liidu 2023. aasta tegevuskava sisaldas järgmisi fookusteemasid: liikmeskoolide õpetajate täiendkoolitus, koostöövõrgustik, huvihariduse kvaliteet, valdkonna uuring, koostöö ja kommunikatsioon. Tegevuste planeerimisel lähtuti erahuvihariduse valdkonna kitsaskohtadest.
Koolitusfond jätkas tegevust liikmeskoolide õpetajate täiendkoolituse toetamise eesmärgil vastavalt kooli ja õpetajate vajadustele. Vastavalt koolitusfondi vahendite mahule 2023.a muudeti ja täpsustati taotlemise tingimusi, et suurendada liikmeskoolide võimalusi ja ligipääsu kvaliteetsetele täiendkoolitustele. Toetatud koolituste teemad:
meeskonnatöö, õpetajate üldpädevused, erialane täiendamine, vaimne tervis. Liit korraldas oma liikmeskoolidele järgmised koolitused: turunduse ja meediasuhtluse koolitus, pedagoogiline täiendkoolitus koostöös Tallinna Ülikooliga.
Koostöövõrgustiku eesmärgiks oli leida erinevaid võimalusi koostööks kohalike omavalitsustega. Kuna suurim arv erahuvikoole tegutseb Eesti suurimas omavalitsuses, siis kõige tihedam suhtlus on toimunud Tallinna linna ametiasutustega. Oma püstitatud eesmärkidest oleme tänaseks saavutanud järgnevad kokkulepped: alates 2023. aastast saavad toetust taotleda ka 85 Tallinna registris oleva õpilasega huvikoolid varasema 100 õpilase nõude asemel; Tallinna linna kodulehel leiab nüüdsest ka erahuvikoolide nimistu koos kodulehe lingiga. Endiselt aga oleme Eesti suurimas omavalitsuses olukorras, kus ligi 80 % õpilastest osaleb erahuvihariduses, aga linna eelarvest huviharidusele eraldatud vahenditest vaid 2.8 % jõuab erahuvikoolideni. Koostöö Tallinna Haridusametiga HTM poolt eraldatud riigitoetuse jagamisel Ukraina sõjapõgenikele huvihariduse tagamise võimaldamiseks Tallinna erahuvikoolides, on toiminud hästi. Üleriigilisel tasandil oleme teinud uurimustööd kaardistamaks huvihariduse toetamise süsteemide plusse ja
miinuseid erinevates omavalitsustes.
Huvihariduse kvaliteedisüsteemi loomise töögrupp Eesti Erahuvikoolide Liidu osalusega on 2023. aastal panustanud väga palju kvaliteedisüsteemi väljatöötamisse. Töörühma juhtis TEAHU, kelle eestvedamisel sai valmis huvikoolide kvaliteedi mõõdikute hindamise süsteem, mida testiti paljude huvikoolide peal ja mille tulemus annab hea ülevaate huvikooli kvaliteedist laiemas vaates. Kvaliteedisüsteemi üheks oluliseks osaks on ka huvihariduse õpetaja kutsestandardi väljatöötamine, mille osas on toimunud oluline otsus – Kutsekoja töös osaleb ka huvihariduse katuseorganisatsioonide esindaja. Liidu siseselt oleme kvaliteedi tõstmisele kaasa aidanud läbi õpetajate täiendkoolituste, samuti oleme läbi viinud küsitlusi ning arutelusid kvaliteedi teemal.
2023. aastal jõudis lõpule valdkonnapõhine uuring meie liidu liikmeskoolide kohta. Uuringutulemused põhinevad 26-e liikmeskooli vastustel (vastamisprotsent 62%). Siinkohal mõned olulised statistilised näitajad: 80% protsenti erahuvikoolide õppekavadest on registreeritud EHIS-es, mis näitab, et töö erahuvikoolides on kvaliteetne ning eesmärgistatud; 62% õpetajatest on kõrgharitud, erialase kõrghariduseta töötajad kannavad endaga tunnustatud loovisiku mõõdet, õpetajaskond on motiveeritud täiendkoolitustel osaleja Kogutud andmed on lisaks liidule, heaks informatsiooniks ka meie partneritele – HTM-ile, HARNO-le, KOV-idele ja nt EHIS-ele. Vastavalt muutustele riigis ja ühiskonnas
korratakse uuringut iga paari aasta tagant.
Valdkonna sisene ja ülene koostöö on mitmetasandliline, mis sisaldab tegevusi nii liidu sees kui valdkonna üleselt. Koostööalased kohtumised ja arutelud erinevate katuseorganisatsioonide esindajatega toimuvad regulaarselt ja ka vajaduspõhiselt. Liidu liikmete kaasatus erinevatel teemadel on aktiviseerunud, liidu liikmeskond on kasvanud. Liidu sisene ja väline kommunikatsioon toimib hästi baseerudes infotöötaja professionaalsel tegevusel.
Poliitika kujundamise põhiteemad 2023. aastal: huvihariduse õpetajate palgapoliitika, sh erahuvihariduse õpetajate palkade olukord keerulistes konkurentsitingimustes; huvihariduse kutsestandardi väljatöötamine; huvihariduse seaduse loomise algatamine; huvihariduse terminoloogia ühtlustamine; huvihariduse kvaliteedi mõõdikute väljatöötamine; käibemaksu erisused huvihariduse pakkumisel ja KOV-ide poolt riigitoetuste kasutamise erinevad põhimõtted. Kõikides nendes protsessides on Eesti Erahuvikoolide Liit aktiivselt osalenud, taustauuringuid teostanud ning probleemseid teemasid tõstatanud.
EEHKL-i loolitusfondi loomise idee ja tegevuse eesmärgid said paika jaanuaris 2022, vormistatuna liidu nimetatud aasta tegevuskavas. Koolitusfondi tegevuse põhimõtteid ja üldtingimusi EEHKL-i liikmetele tutvustati esmakordselt liidu üldkogu koosolekul 16.06.2022. Juulis töötati välja koolitusfondi tingimused ja kord, vormistati taotluse ja aruandluse dokumentide põhjad, mis kinnitati juhatuse otsusega 27.07.2022.
Koostöö tihendamise eesmärgil KOV-idega korraldati kohtumisi Tallinna Haridusameti ja Tallinna Linnavalitsuse esindajatega teemadel Ukraina sõjapõgenike kaasamine huvihariduses; huvihariduse infoväli; eelarve võimalused; erahuvikoolide olukord; õpilaste ebavõrdne kohtlemine; erahuvikoolide toetussüsteemi muutmine jmt. Erinevate KOV-ide toetusmehhanismide kaardistamise ja analüüsi eesmärgil on töös vastav sisendkorje liidu valdkonnapõhises uuringus (nt milline on toetuste osakaal liidu liikme eelarves; millised on toetusmeetmed jne). Uuring on veel töös, vastuste kogumine ja väljundi koostamine toimub 2023. Ringsõidud Eesti erinevates piirkondades ja kohtumised KOV-ide esindajatega jätkuvad ka järgmisel aastal.
Huvihariduse kvaliteedisüsteemi loomise üks olulisimaid teemasid on huvihariduse õpetaja kutsestandardi väljatöötamine. EEHKL on osalenud algusest peale huvihariduse kutsestandardi töörühmas, kus koostöös teiste katusorganisatsioonidega on kaardistatud üldhariduskooli õpetaja, noorsootöötaja ja huvihariduse õpetaja erinevused ja vajadused. EEHKL osales riigi tasandil korraldatud (huvi)hariduse kvaliteediteemalistel aruteludel, nt muusikapedagoogika bakalaureuse õppekava välishindamine; huvihariduse õpetaja kutse arutelud; HTM-i ja HUVE kvaliteedi põhimõtete tutvustamine; kvaliteedimudelite tutvustamine; hariduspreemiate nominentide hindamine ja laureaatide valimine. Samuti on korraldatud EEHKLi siseselt kvaliteediteemalisi mõttetalguid.
Alustasime EEHKL-is liikmesorganisatsioonide andmete kogumist septembris 2022. Valdkonnapõhise uuringu kaudu lõime tagasisidestamise süsteemi. Lükkasime käima huvialade kaupa statistiliste näitajate ning EEHKL-i liikmete vajaduste kaardistamise protsessi. Uuringu läbiviimine ja andmete süstematiseerimine on planeeritud lõpule viia 2023. aastal.
Maikuus palgati Liidu tööd ja kommunikatsioonitegevusi koordineerima ning korraldama vastav infotöötaja. Augustis hakati välja andma liidu liikmetele suunatud e-uudiskirja, mis võtab kokku jooksvad uudised ja liidu tegemised. Samuti hoitakse liidu liikmeid regulaarselt kursis huvihariduse valdkonda puudutavate teemadega, jagades vastavaid artikleid, üleskutseid, infokirju ja koolitusi. Üks olulisimaid koostöövorme on otsesuhtlus, mille hulka kuulub ka Liidu liikmete tunnustamine nende aastapäeval (nt Sally Stuudio 30, Noor Ballett 30) või teiste katusorganisatsioonide poolt korraldatud sündmuste külastamine. Aktiivne suhtlus toimib jätkuvalt ka teiste katusorganisatsioonidega läbi erinevate suhtluskanalite.
Poliitika kujundamise valdkonnaga tegelemine ei sisalda endas pelgalt valitud huvihariduse fookusteemades kaasarääkimist, vaid ka nn lobby-tööd erinevates ümarlaua vestlustes, kohtumistel poliitikute või vastavate komisjonide liikmetega. Käsitletud teemad erinevatel kohtumistel on olnud järgmised: huvihariduse õpetajate palgatoetus ja kutsestandard; noorte valdkonna arengukava; erahuvikoolide ja munitsipaalhuvikoolide toetused erinevates KOV-ides. Konkreetsed sammud on astutud järgmiste teemadega: käibemaks huvihariduses (konsultatsioonid Maksumaksjate Liiduga, arvamuste küsitlused), riiklike toetusesaajate valdkondade erinevused (konsultatsioonid Eesti Kooriühinguga laulu- ja tantsupeo juhendajate rahastamisest), noorsootöö seaduse ja huvikooli seaduse muudatusettepanekud (vastav sisendkorje Liidu liikmetelt). Nimetatud teemadega jätkuvalt tegeletakse, EEHKLi juhatuse liikmed seisavad oma liikmete huvide eest kasutades selleks igat võimalust.