2025. aasta jääb Eesti Erahuvikoolide Liidu ajalukku oma taskuhäälingu sarja loomise aastana. Taskuhääling sai end ühendavaks nimeks “HuviHari” – hari, mis pühib toa puhtaks, et saaks puhtale pinnale laotada laiali oma eriapalgelised huvid, arendades need isiksuse kõrg- ehk haripunktini.
15. detsembril 2025 arutlesid huvihariduse päevakajalistel teemadel Sally Stuudio asutaja ja juht Annely Köster, Eesti Tantsuhuvihariduse Liidus 20 aastat tegutsenud ja era- ning huvihariduse arendamisse panustanud Jane Miller-Pärnamägi ja huvihariduse poliitika pikaaegne kujundaja, SDE peasekretär Piret Hartman. Vestlust kureeris ajakirjanik Maris Hellrand, keda huvitas esmalt see, mida meil on pakkuda noortele tiktoki asemel ning kuidas meelitada neid Tammsaare pargi spontaansetelt kogunemistelt pigem joonistama, maalima, tantsima, sportima, kuduma… Vastuseid ja mõttekäike saate kuulata videotaskuhäälingu saatest, mille avaldasime 26. detsembril 2025.
Põneva vestluse kokkuvõtteks said saatekülalised väljendada omi värskeid mõtteid huvihariduse käeskäigust ning tuleviku väljavaadetest.
Anneli Köster sõnas, et vestluse tulemusena sai taas kinnitust asjaolu, et muutus on ainus asi, mis on püsiv. Et muuta huvihariduse valdkond paremini kaasajas toimivaks, tuleb astuda suuri samme (millest oli vestluses juttu).
Jane Miller-Pärnamägi lisas, et muutuste elluviimisel on olulisimaks omavaheline suhtlus. Peame tundma erinevaid vaatenurki, erinevate osapoolte murekohti, miks ma ei saa midagi teha või mis on see probleem, mida me koos üldse lahendame. Kes millise vastutuse selles lahenduskäigus võtab ja millist ressurssi me saame kasutada, kas me saame mitu ressurssi äkki kokku panna ja kombineerida? Peame olema väga nutikad, et omavahel suuta koostööd teha ja teha seda hästi, et me ei peaks rääkima eraldi erahuviharidusest, munitsipaalhuviharidusest, vaid me räägiksime huvikoolidest kui terviksüsteemist.
Piret Hartman lootis oma lõpusõnas, et tulevikus leiab iga laps endale sobiva huvihariduse või -tegevuse või osaleb aktiivselt noorsootöö erinevates tegevustes. Mis Eestit on kandnud siiani ning mida me isegi välja ei ole öelnud, on see, et huviharidus ja -tegevus on osa haridussüsteemist, see on ka tulevikus jätkuvalt nii. Püsib lisaks lootus, et valdkond ei jäta jonni. Täna tuleb taas huvihariduse murekohad üle vaadata ja proovida üheskoos leida lahenduskohti.